Radionukleiidide eemaldamine

Mõnedes Eesti piirkondades, eelkõige Põhja-Eestis ja kambrium-vendi põhjaveekihi korral, on põhjavee probleemiks liigne radioaktiivsus ehk raadiumi ja radooni sisaldus. Kantserogeense toime tõttu võivad radionukliidid põhjustada terviseriski.

Eesti joogivee direktiivi järgi on lubatud efektiivdoos kuni 0,1 mSv aastas.
Efektiivdoos arvutatakse vees leiduvate radionukliidide sisalduste põhjal, millest Eesti tingimustes on kõige olulisemad raadiumi isotoobid Ra 226 ja Ra 228.
Efektiivdoos näitab radioaktiivsete isotoopide sisaldust joogivees. Norm 0,1 mSv/a näitab, et sellist vett võib inimene juua iga päev 2 liitrit, ilma et selles sisalduv radioaktiivsus halvasti mõjuks.

Raadiumi väljafiltreerimine on võimalik, kuid filtreerimise tulemuseks on radioaktiivne filtermaterjal, mille käitlemine ja utiliseerimine on komplitseeritud ja utiliseerimine ei ole hetkel veel seadusega reguleeritud.
Raadiumi sisaldust saab oluliselt vähendada ka pöördosmoosseadmega. Kaasproduktiks on heitvesi, millel on suur raadiumi sisaldus, ning mida ei ole võimalik utiliseerida lokaalselt, vaid ainult üldkanalisatsioonis, kus on suur lahjenduseaste.

Radoon on gaasiline õhust raskem aine. Radoon eemaldub veest survevaba aereerimise käigus. Sealjuures tuleb silmas pidada, et õhu ja mürgise gaasi radooni segu juhitakse seadmetest ja ruumist välja jääkõhu torustiku ja sundventileerimise abil.

Radioaktiivsete ainete sisaldust joogivees saab Eestis määrata TÜ katsekoja tuumaspektroskoopia laboris ja Keskkonnaameti Kiirguskeskuse laboris.